Asehalduskord


Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775. aastal jõustunud kubermanguseadusele.[1] Asehalduskorra eesmärk oli Venemaa keisririigi piirkondade valitsemise detsenraliseerimine ja riigi äärealade ning Läänemere kubermangude tihedam liitmine Venemaaga (enne seda kehtis Balti erikord).[1] Asehalduskord kehtis Läänemere kubermangudes aastatel 1783–1797.[1]

Asehalduskondi valitsesid asehaldurid ehk kindralkubernerid.

Uue haldusjaotuse kohaselt moodustati senise 23 kubermangu asemel 50 asehalduskonda, muudeti ka seniste maakondade ja valdade piire ning loodi uued maakonnalinnad. 1775. aasta reformiga reguleeriti haldusüksuste suurust. Lähtuti põhimõttest, et kubermangu või asehalduskonna suuruseks peaks olema 300 000–400 000 revisjonihinge. Provintsid kaotati. Mõned suuremad asehalduskonnad jagati oblastiteks. Kubermangud jagunesid maakondadeks – 20 000–30 000 revisjonihinge. Oluliselt mõjutas haldusjaotuse ümberkorraldusi 18. sajandi 2. poolel ka territoriaalne ekspansioon – uute alade lülitamine impeeriumi koosseisu.

Haldusreformiga unifitseeriti senised eristaatusega haldusüksused, kaotati Zaporižžja kasakate autonoomia Zaporižžja Sitšis. Uutel Venemaa keisririigiga liidentatud maa-aladel kohaldati samuti uue haldusjaotuse põhimõtteid.

Katariina II poolt alustatud haldusreformi tulemusena tekitati täiendav võimutasand kindralkuberneri ametikohaga, kaotati iseseisvad kubermangud nende allutamisega kindralkuberneridele, kellele allusid 2–4 kubermangu.

Moodustatud halduskeskustes moodustati piirkondlikud valitsus- ja kohtusüsteemi asutused: asehaldusvalitsused, kohtu- (Tsiviilasjade Palat ja Kriminaalasjade Palat) ja fiskaalasutused.

Valitsusasutuste viimisega lähemale piirkondlikele haldus-, kultuuri- ja majanduskeskustele kaotasid tähtsust senised tsentraliseeritud riigivalitsusorganid ning 1780. aastal likvideeriti Manufaktuurkolleegium, 1782. aastal Staats-kontori kolleegium (Штатс-контор-коллегия), 1783. aastal Peamagistraat, 1784. aastal Mäekolleegium (Берг-коллегия), 1786. aastal aga Teenismõisate kolleegium ja Justiitskolleegium.

Sisukord

Asehaldurkonnad Venemaa keisririigis


  • Riia asehaldurkond, 1783–1796
  • Rjazani asehaldurkond, 1778–1796
  • Saratovi asehaldurkond, 1781–1796
  • Simbirski asehaldurkond, 1780–1796
  • Slonimi asehaldurkond, 1796
  • Smolenski asehaldurkond, 1775–1796
  • Tallinna asehaldurkond, 1783–1796
  • Tambovi asehaldurkond, 1779–1796
  • Tveri asehaldurkond, 1775–1796
  • Tobolski asehaldurkond, 1782–1796
  • Tšernigovi asehaldurkond, 1781–1796
  • Tula asehaldurkond, 1777–1796
  • Ufa asehaldurkond, 1781–1796
  • Viiburi asehaldurkond, 1783–1796
  • Vilno asehaldurkond, 1795–1796
  • Vjatka asehaldurkond, 1780–1796
  • Vladimiri asehaldurkond, 1778–1796
  • Vologda asehaldurkond, 1780–1796
  • Volõõnia asehaldurkond, 1795–1796
  • Voroneži asehaldurkond, 1779–1796
  • Voznessenski asehaldurkond, 1795–1796

Haldusreformi tulemusena kaotati iseseisvad kubermangud nende allutamisega kindralkuberneridele, kes olid täiendav võimutasand, kellele allusid 2–4 kubermangu (esimesed asehaldurid):

Asehalduskord Läänemere kubermangudes


Asehalduskorra ajal olid haldusüksustena kasutusel asehaldurkonnad.[1] Eesti- ja Liivimaa kubermang olid vastavalt Tallinna ja Riia asehaldurkond.[1] Neid kahte asehaldurkonda juhtis Riias resideeriv kindralkuberner ehk asehaldur.[1]

Galerii


Vaata ka


Viited


Välislingid









Kategooriad: Eesti uusaeg | 18. sajand Eestis | Läti uusaeg | 18. sajand Lätis | Venemaa Keisririigi haldusjaotus




Teave seisuga: 25.02.2021 09:00:19 CET

Allikas: Wikipedia (Autorid [Ajalugu])    Litsents: CC-BY-SA-3.0

Muutused: Kõik pildid ja enamik nendega seotud kujunduselemente eemaldati. Mõned ikoonid asendati FontAwesome-ikoonidega. Mõned mallid eemaldati (nt “artikkel vajab laiendamist”) või määrati (nagu “mündid”). CSS klassid kas eemaldati või ühtlustati.
Vikipeedia spetsiifilised lingid, mis ei vii artiklini või kategooriani (nt „Lingid lingid”, „lingid redigeerimislehele”, „lingid portaalidesse”) eemaldati. Igal välisel lingil on täiendav FontAwesome-ikoon. Mõne väikese konstruktsioonimuudatuse kõrval eemaldati meediumikonteiner, kaardid, navigeerimisboksid, suulised versioonid ja geomikroformaadid.

Pane tähele: Kuna antud sisu võetakse antud ajahetkel automaatselt Vikipeediast, oli käsitsi kinnitamine ja pole võimalik. Seetõttu ei taga LinkFang.org omandatud sisu täpsust ja tõepärasust. Kui on teavet, mis on praegu ekslik või millel on ebatäpne kuva, siis palun võtke julgelt ühendust võta meiega ühendust: e-post.
Vaata ka: Ilmumisandmed & Privaatsuspoliitika.