Jõgeva raudteejaam


Jõgeva raudteejaam on raudteejaam Jõgevamaal Jõgeval.

2012. aastal valmis Jõgeval uus 550 mm kõrgune ja 150 m pikkune ooteplatvorm.[1] Jõgeval peatuvad Elroni reisirongid liinidel Tallinn–Tartu(–Valga) ja Jõgeva–Tartu. 2015. aasta seisuga peatus Jõgeval umbes 18 reisirongi päevas. Raudteejaama võib kasutada ka kauba rongidele või neilt maha laadimiseks.

Sisukord

Ajalugu


Jõgeva linna tekkimises on ajalooliselt tähtis osa Tapa–Tartu raudteeliini ehitamisel 1876. aastal. Kuna rong peatus ka Jõgeval, mis toona kandis nime Laisholm, ehitati selle tarbeks puidust jaamahoone, mille ees peatus rong esimest korda 21. augustil 1876.[2] Ajutine liiklus algas 1876. aasta detsembris ning regulaarselt hakkasid rongid sõitma Tapa–Tartu liinil 1877. aasta suvel.[3] Jaam jäi avamisel Laiuse kihelkonda Jõgeva mõisa maadele.

Jõgeva jaamahoone oli kirjelduste järgi kahekorruseline puitehitis. Alumisel korrusel paiknesid eraldi I ja II klassi reisijate ooteruumid ning nende vahel suur vaheruum. I klassi reisijate ooteruumi kuulusid köök, klosett ja puhvetipreili puhketuba. Vaheruumis asusid piletikassa piletiostuks ja kaubakontor kauba vormistamiseks. Lisaks kuulusid sinna veel jaamaülema tööruum, arhiiviruum ja lambikamber. Kelder asus ooteruumi all.

Teisele korrusele olid ehitatud korterid, mis kuulusid jaamaülemale ja jaama sandarmile. Jaamaülema korteri moodustasid köök ja kolm tuba ning sandarmi korteri köök ja tuba.[3]

Aastal 1923 vajas jaamahoone remonti, mille käigus muutus oluliselt fassaadi välisilme.

Jaama juures töötasid teemeister ja tema tööbrigaad, kuhu võis kuuluda kuni kümme töölist. Jõgeva jaam oli majandustegevuselt Vene–Balti raudteel üks mahult suuremaid. Millalgi aastate 1919-1923 vahel avati Jõgeva jaamast Puurmanile suunduv kitsarööpmeline raudtee, mis oli mõeldud metsaveoks. Seda teed haldas Riigi Kütteainete Keskkomitee.[4]

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli Jõgeva jaamahoone kujunenud kohalikule ja ka suurematele turgudele, näiteks Venemaale, oluliseks ekspordi kohaks. Läbi Jõgeva jaama veeti vilja, jahu, lina ja ka elusloomi. Kuna kaubavedu suurenes, sai sellest kasu ka linn ise. Ehitati 1903. aastal ju sellepärast praegusele peatänavale raudkivi killustikust kivitee.[3] Jõgeva kujunes paikkonna kaubamajanduslikuks keskuseks, mis mõjutas ka Jõgeva jaama tähtsust.

1876. aastal valminud algne puidust kahekorruseline jaamahoone hävis II maailmasõjas.

Tänaseks on algsest vaksaliansablist säilinud kaks puidust raudteelaste elamut, mis on ühekorruselised. Ühes neist asub praegu Betti Alveri muuseum

1949. aastal valmis Jõgeval uus, rõhutatult pseudoklassitsistlike detailidega, Stalinistlik kivihoone, mis on analoogne Jõhvi jaamahoonega. Tänaseks on hoone renoveeritud, kuid mitte enam jaamahoone funktsioonis.[5]

Nõukogude perioodil oli raudteejaama idaküljel busside peatus, selle kõrval ka taksopeatus.[6]

Viimane silikaattellistest jaamahoone on ehitatud 1980. aastate lõpus ja kasutusel tänini.

XX sajandi viiekümnendate aastateni järgnes Jõgevale Söödi raudteepeatus, aastani 2001 aga Kalevi raudteepeatus.

Suuremad õnnetused raudteejaama lähedal


Suuremad põlengud raudteejaamas


Jõgeva jaamaülemad


Küüditamine Jõgeva raudteejaamast


Jõgeva raudteejaam on olnud olulise tähtsusega paik mõlema nõukogudeaegse küüditamise ajal, olles üks suuremaid koondamispunkte Kesk- ja Lõuna-Eestis, kus komplekteeriti ešelonid küüditatutega.[10] Tänapäeval asub Jõgeva jaama kõrval asuvas pargis küüditatute mälestuskivi, mis avati 1994. aasta märtsis. Mälestuskivi tahvlil on kiri: "Siit algas kannatuste tee 14.06.1941, 25.03.1949".[11]

Vaata ka


Viited


  1. ELi struktuuritoetus: "Jõgeva saab tänavu uue reisijate ooteplatvormi" 27.01.2012
  2. Merike Kask (2008). Jõgeva linna lugu. Jõgeva. Lk 5. 
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Ülo Pärn (2011). Ettevõtete ja asutuste Jõgeva. Mälestuste Jõgeva: Kogutud mälestused II. Jõgeva: Betti Alveri muuseum. Lk 12–15, 20–21. 
  4. Eesti kitsarööpmelised raudteed
  5. 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring
  6. Raevald, Jens. "Eesti NSV autoveondus Jõgeva Autobaasi näitel (1952–1991)" . 2017. Vaadatud 01.02.2021.
  7. 7,0 7,1 Ülo Pärn (2015). Iseäralikke lugusid ja juhtumeid Jõgeva vanemas ajaloos (1876-1946). Mälestuste Jõgeva:Kogutud mälestused IV. Jõgeva: Betti Alveri muuseum. Lk 230. 
  8. Pekka Erelt. "Terrorirünnakus Jõgeva raudteel hukkus 10 inimest" . Eesti Ekspress, 4. juuni 2014. Vaadatud 12.12.2017.
  9. Riho Paramonov. "Postirongi number 4 viimane sõit" . (27-30). Horisont, 2011. Vaadatud 12.12.2017.
  10. Mati Alev. "Jõgeval meenutati märtsiküüditamise ohvreid" . Vooremaa, 29.03.2016. Vaadatud 12.12.2017.
  11. Merike Kask (2008). Jõgeva linna lugu. Jõgeva. Lk 263. 

Välislingid


Eelnev peatus Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel Järgnev peatus
Pedja
Jõgeva
Kaarepere







Kategooriad: Eesti raudteejaamad | Jõgeva | Balti raudtee




Teave seisuga: 25.02.2021 09:14:45 CET

Allikas: Wikipedia (Autorid [Ajalugu])    Litsents: CC-BY-SA-3.0

Muutused: Kõik pildid ja enamik nendega seotud kujunduselemente eemaldati. Mõned ikoonid asendati FontAwesome-ikoonidega. Mõned mallid eemaldati (nt “artikkel vajab laiendamist”) või määrati (nagu “mündid”). CSS klassid kas eemaldati või ühtlustati.
Vikipeedia spetsiifilised lingid, mis ei vii artiklini või kategooriani (nt „Lingid lingid”, „lingid redigeerimislehele”, „lingid portaalidesse”) eemaldati. Igal välisel lingil on täiendav FontAwesome-ikoon. Mõne väikese konstruktsioonimuudatuse kõrval eemaldati meediumikonteiner, kaardid, navigeerimisboksid, suulised versioonid ja geomikroformaadid.

Pane tähele: Kuna antud sisu võetakse antud ajahetkel automaatselt Vikipeediast, oli käsitsi kinnitamine ja pole võimalik. Seetõttu ei taga LinkFang.org omandatud sisu täpsust ja tõepärasust. Kui on teavet, mis on praegu ekslik või millel on ebatäpne kuva, siis palun võtke julgelt ühendust võta meiega ühendust: e-post.
Vaata ka: Ilmumisandmed & Privaatsuspoliitika.