Keskaeg


Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt peetakse keskajaks 5.–15. sajandit, kuid ajavahemik oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast. Keskaja ajaloo eriteadlast nimetatakse medievistiks.

Sisukord

Mõiste päritolu


Mõiste keskaeg (lad medium aevum, otsetõlkes "vaheaeg") võtsid kasutusele renessansi-aegsed autorid, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid vahepealset aega halvustama.

Keskaja periodiseerimine


Ühiste tunnuste alusel jagatakse keskaeg kitsamateks ajalisteks perioodideks.

Varakeskaeg (5.–11. sajand)

 Pikemalt artiklis varakeskaeg

Kõrgkeskaeg (11. sajandist 13. sajandi lõpuni)

 Pikemalt artiklis kõrgkeskaeg

Hiliskeskaeg (14. sajandist 16. sajandi alguseni)

 Pikemalt artiklis hiliskeskaeg

Dateeringud


Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessansi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Keskaja lõpuks peetakse aastat 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse.

Kagu-Euroopas võib keskajaks pidada ilmselt perioodi 395. aastast (Ida-Rooma riigi teke) 1453. aastani (Ida-Rooma riigi hukk), islamimaailmas aga 622. aastast (Muhamedi poliitilise tegevuse ja islami leviku algus) 1689. aastani (Osmanite ülemvõimu murdumine).

Keskaja lõpuks peetakse ka usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne-Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eestkoste all.

Eestis


Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus ristiti siinsed varem paganlikud alad 1208.–1227. aastal ning allutati uutele kristlikele valitsejatele.

Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust:

1) reformatsiooni (luterluse) siiajõudmine 1520.–1530. aastatel, mis oluliselt kahandas katoliku kiriku reputatsiooni ning positsioone;

2) 1558.–1583. aastal kestnud Liivimaa sõda, mis hävitas Vana-Liivimaa ehk praeguste Eesti ja Läti alade senised riiklikud moodustised (orduriigi ning piiskopkonnad). Mõned uurijad on toonud välja ka 2. augustil 1560. aastal toimunud Härgmäe (sks Ermes, läti Ergeme) lahingu ehk Omuli lahingu, mida üldiselt loetakse Liivimaa ordu eksisteerimise lõpuks. Teised pakuvad selleks 1562. aasta algust, mil ordu ja Riia peapiiskopkond alistusid lõplikult Poola kuningale ning kadusid viimased sidemed Saksa-Rooma riigiga.

Keskaja kliima ja katk


Keskaja alguses vältas 535.–540. aastail kliimakatastroof. 450.–900. aastail oli kliima jahedam. Seda seostatakse klassikalises klimatoloogias tuntud, holotseeni ajal rütmiliselt toimuva Bondi sündmusega umbes 600. aastal. Alates 8.–9. sajandist tõusma hakanud temperatuur saavutas maksimumi 11. sajandil. Ajavahemikku umbes 900–1200 on nimetatud keskaja kuumaks ajaks. Umbes 1300.–1870. oli Lääne Euroopas kogu aja külmimaks peetud Väike jääaeg. 1645. aasta paiku algas oletatavasti viimane Bondi sündmuse külmim periood. Alljärgnevas tabelis on märgitud ära ka päikese aktiivsuse miinimumiga seotud perioodid.

543.–664. aastail oli Lääne-Euroopas umbes 10 katkupuhangut. Idaosas oli neid 200 aastaga 20, Konstantinoopolis kahanes 100 aastaga elanikkond 0,5 miljonilt 0,1 miljonile.

1347.–1400. aastatel olid Euroopas katkulained. Mustaks surmaks nimetatud katkulaine saabus 1347.–1348. aastal. Aastail 1348–1350 (1347–1351) oli Läänes katkust ja usumäratsusest tingitud kaos. Suurimad puhangud erinevates Euroopa osades olid aastail 1361–1363, 1369–1371, 1374–1375, 1390, 1400.

KLIIMA Aastad Bondi sündmus
PIMEDA AJA KÜLM AEG 450–900 1. 600
Kliimakatastroof 535–540
KESKAJA KUUM AEG 900–1200
Oorti miinimum 1030
Oorti miinimum (teistel andmetel) 1040–1080
Wolfi miinimum 1280–1350
VÄIKE JÄÄAEG 1300–1870
Spöreri miinimum 1460–1550
Maunderi miinimum 1645–1715 2. 1645?

Vaata ka


Bibliograafia


Välislingid









Kategooriad: Keskaeg | Euroopa keskaeg




Teave seisuga: 25.02.2021 09:42:19 CET

Allikas: Wikipedia (Autorid [Ajalugu])    Litsents: CC-BY-SA-3.0

Muutused: Kõik pildid ja enamik nendega seotud kujunduselemente eemaldati. Mõned ikoonid asendati FontAwesome-ikoonidega. Mõned mallid eemaldati (nt “artikkel vajab laiendamist”) või määrati (nagu “mündid”). CSS klassid kas eemaldati või ühtlustati.
Vikipeedia spetsiifilised lingid, mis ei vii artiklini või kategooriani (nt „Lingid lingid”, „lingid redigeerimislehele”, „lingid portaalidesse”) eemaldati. Igal välisel lingil on täiendav FontAwesome-ikoon. Mõne väikese konstruktsioonimuudatuse kõrval eemaldati meediumikonteiner, kaardid, navigeerimisboksid, suulised versioonid ja geomikroformaadid.

Pane tähele: Kuna antud sisu võetakse antud ajahetkel automaatselt Vikipeediast, oli käsitsi kinnitamine ja pole võimalik. Seetõttu ei taga LinkFang.org omandatud sisu täpsust ja tõepärasust. Kui on teavet, mis on praegu ekslik või millel on ebatäpne kuva, siis palun võtke julgelt ühendust võta meiega ühendust: e-post.
Vaata ka: Ilmumisandmed & Privaatsuspoliitika.