Kihelkond


 See artikkel räägib kirikute ümber kujunenud kihelkondadest; varasemate kihelkondade kohta vaata artiklit Muinaskihelkond

Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus. Kihelkonnal on oma vaimulik, ka on kihelkonnal oma kirik, kuigi kihelkonna territooriumil võib olla ka abikirikuid ja kabeleid. EELK kirikuseadustik defineerib kihelkonda kui koguduse ajalooliselt väljakujunenud või muul viisil kindlaks määratud tegevuspiirkonda.[1]

Kihelkonnad esinevad üldiselt konfessioonisiseselt. Nii näiteks oli Leedus aastal 1983 üle 700 kihelkonna, neist 630 olid katoliku kihelkonnad, 52 olid vanausuliste kihelkonnad, 41 olid õigeusu kihelkonnad, 25 olid luterlikud kihelkonnad, 5 kihelkonda oli kalvinistidel ja 4 kihelkonda baptistidel.

Teatmikes, õpikuis, ilukirjanduses ja ka Vikipeedias eristatakse muinaskihelkondi ja kirikukihelkondi. Taolist jaotust ei saa pidada korrektseks, sest muinaskihelkondi per se polnud olemas. Segadus tekkis tõenäoliselt latiniseeritud kiligunda väärast tõlgendamisest: kiligunda tuletati kihelkonnast, kuigi Taani hindamisraamatus antav vanim lähtevorm on hoopiski kylægund ehk külägund, kilägund, tänapäeva külakond.

Külakonda, mis ühendas mitukümmend küla, võib pidada II aastatuhande alguse põhiliseks ja rippumatuks eestlaste territoriaal-sotsiaalseks ühenduseks, oma kindlate piiride, maakorralduse, omandisuhete ja juhtimisega. Taani hindamisraamatus väikses nimistus on ära märgitud 29 külakonda, neile lisandub mõni märkimata jäänud külakond Põhja-Eestis ja Saaremaal ning kümmekond oletatavat külakonda Sakalas ja Ugandis. Kokku võis tänase Eesti ja Põhja-Läti pinnal olla umbes 45 eestlaste külakonda, mis teeb külakonna keskmiseks pinnaks üle 1000 ruutkilomeetri, millel elas umbkaudu 4000 inimest.

Teated külakondade ühinemisest-mitteühinemisest maakondadesse (lad. provincia) on üsna kaudsed, sest pole üheselt selge, kas tegemist oli geograafilise (nt Vironia), etnilise (Vironenses) või geograafilis-etnilise jaotusega.

Sisukord

Kirikukihelkonnad Eestis


Muistse vabadusvõitluse ehk Põhjala ristisõdade tulemusena moodustati vanade külakondade põhjal kirikukihelkonnad (parohhia, parochia, Kirchspiel).

Kirikukihelkond oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna. Kihelkonna peakirikut nimetati kihelkonnakirikuks, kuigi kirikukihelkonnas võis lisaks sellele olla ka teisi kirikuid (abikirikuid) ja/või kabeleid. Ristiusu ajajärgul alul kiriklik organisatsioon, kuid kujunes varsti ka kommunaalseks ühikuks, millel oli rida mitmesuguseid ülesandeid: hoolekanne vaeste eest, teede ehitamine ja nende korrashoid, postiolude korraldamine, kohaliku koolikorralduse arendamine ja juhtimine jne. Kirikukihelkonnale kuulus oma maa-alal ka haldusõigus, kuni moodustati teised haldusorganid (komtuurkonnad, foogtkonnad, vallad). Kihelkondade juures tegutsesid ka kihelkonnakohtunikud.

Kirikukihelkonnad (parochia) moodustati esialgu ristimiseelsete küläkondade piires. Taani hindamisraamatu järgi otsustades tuli ühe küläkonna kohta üks või kaks kirikukihelkonda (parochia). 16. sajandil muutusid kihelkonnad luteri kiriku haldusüksusteks.

Etnograafiliselt oli (kiriku)kihelkond üsna suletud rahvuslik üksus, kus tänu iseolemisele, kogukonnasisestele abieludele jms säilisid vanad tavad, murrak, riietus ja muu kohalik pärand. Kihelkonna rahvast iseloomustavad tihedad hõimlussidemed, reeglina võeti abikaasa oma kihelkonna piirest, harvemini naaberkihelkonnast (Saaga).

13. sajandi lõpus oli Eesti aladel 59 kihelkonda, 16. sajandi lõpus 83, 1925 enne kirikukihelkondade kaotamist 102.

Kirikukihelkond määras ametisse kirikueestseisja, tavaliselt kaks kihelkonna kohta. Kiriku eestseisja täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid. Amet loodi arvatavasti 16. sajandi algul ja likvideeriti 1919.

Kirikukihelkonnad moodustasid kirikukonvendi. Kirikukonvent oli luteri kiriku haldusorgan Eesti- ja Liivimaal. Kirikukonvendid tegutsesid 17. sajandi lõpust 1919. aastani.

Alates 1860. aastatest kihelkonna tähtsus haldusüksusena järk-järgult vähenes.

1866. aastal viidi vallad mõisate alluvusest üle Vene ametnike alluvusse. Esialgu moodustati igas mõisas omaette vald ning vallad hõlmasid ainult talumaid, mitte aga mõisatele kuuluvaid maid. Hiljem valdasid pidevalt ühendati, kuna väikesed vallad osutusid väheefektiivseks ning nende ülevalpidamine kulukaks. Suurem valdade ühendamine toimus 18911893. Alates 1917. aastast allutati valdadele ka mõisamaad. Sellest ajast peale saidki kihelkondade asemel peamisteks haldusüksusteks vallad. Kihelkonna (kirikukihelkonna) mõiste jäi paralleelselt kasutusse küll kuni 1926. aastani, mil luteri usu kirikukogudused muudeti territooriumiga mitteseotud usuühinguiks.

Tänapäeval on kihelkonna mõiste muutunud Eestis pelgalt ajaloolis-kultuuriliseks mõisteks. Näiteks eesti keele murrakud, rahvaluule ja rahvarõivad jagunevad kihelkonniti, kuna palju kirikukihelkondi moodustati ajalooliste kihelkondade aladele. Samuti on mõistlik Eesti aladel kihelkondade järgi liigitada mõisaid jt ajaloolisi objekte. Tänapäevane haldusjaotus 15 maakonnaks ning enam kui 230 omavalitsuseks ajaloolist kihelkondlikku jaotust ei järgi. Nii on kujunenud olukord, kus üks ajalooline kihelkond on tükeldatud mitme valla või isegi mitme praeguse maakonna vahel.

Eesti kihelkondade loend maakondade järgi


Hoiatus: nn muinaskihelkonnad on rahvusromantiline müüt, millel puudub dokumenteeritud alus. Nn muinaskihelkonnale vastab vallutuseelne kylægund – külakond (latiniseeritud kiligunda, kelichonta). Allolev loetelu ei ole keeleliselt korrektne.

Harjumaa


Muinaskülakonnad

Reuælæ

Harju maakonna (Harrien) ajaloolised kihelkonnanimed ei ole säilinud.

Kirikukihelkonnad

13. sajand

14.–16. sajand

18.–20. sajand

Järvamaa


Muinaskihelkonnad

Järva maakonnas oli kolm muinaskihelkonda, mille nimedest on meieni jõudnud vaid üks.

Kirikukihelkonnad

13. sajand

14.–16. sajand

17. sajand

20. sajand

Läänemaa


Muinaskihelkonnad

Läänemaal oli ajalooliselt seitse kihelkonda.

Kirikukihelkonnad

13. sajand

14.–16. sajand

17. sajand

18.–19. sajand

Pärnumaa


Muinaskihelkonnad

Kirikukihelkonnad

13. sajand

14.–16. sajand

Märkus. Pärnu maakonnast kui iseseisvast üksusest saame rääkida alles alates uusajast (17. sajandust). Muinas- ja keskajal kuulusid Halliste/Aliste ja Karksi Viljandimaa/Sakala juurde, Korbe/Kõrve/Pärnu-Jaagupi ja Soontagana/Mihkli aga Läänemaa/Saare-Lääne piiskopkonna juurde. Alempois oli muinasajal ühe kihelkonnaga väikemaakond.

Lisaks kuulus muinasaegse Sakala alla arvatavasti veel Ruhja kihelkond (läti k Rūjiena) (tänapäeval kuuluvad selle alad Lätile ja on pärast Liivi sõda lätistunud). Segane on lugu Härgmäe (läti k Ērģeme; saksa k Ermes) piirkonnaga, mis muinasajal võis olla eestikeelne ja kuuluda Sakala maakonda.

17. sajand

19. sajand

Saaremaa


Muinaskihelkonnad

Kirikukihelkonnad

13. sajand

14.–16. sajand

17. sajand

18. sajand

Setumaa


Setumaal kihelkondi ei olnud.

Tartumaa


Muinaskihelkonnad

Jogentagana maakond
Soopoolitse maakond (Sobolits)
Ugandi maakond (Uggn)
Vaiga maakond

Kirikukihelkonnad

13. sajand

14.–16. sajand

17. sajand

20. sajand

Valgamaa


Muinaskihelkonnad

Ugandi maakond

Kirikukihelkonnad

13. sajand

14.–16. sajand

17. sajand

Ajalooline (kuni 1920) Valgamaa jääb kaasajal Läti aladele, v.a Valga linn ja tühised alad Luke (läti k Lugaži, saksa k Lugden) ja Härgmäe kihelkondadest. Helme kihelkond on ajalooliselt seotud Sakalamaa/Viljandimaaga, Sangaste aga Ugandimaa/Tartumaaga. Segane on lugu Hargla kihelkonna aladega. Teada on vaid, et ta on eraldatud 1694 Koivaliina kihelkonnast (läti k Gauijena, saksa k. Adsel). On täiesti tõenäoline, et Hargla ümbruse ala on eestistunud alles keskaja teisel poolel või uusaja algul ning muinasajal oli see osake latgalite aladest. See on siiski vaid hüpotees. Veel 18.-19. sajandi kaartidel on Hargla-Karula piirkonnas palju lätikeelseid kohanimesid.

Viljandimaa


Muinaskihelkonnad

Mõhu maakond
Sakala maakond

Kirikukihelkonnad

13. sajand

14.–16. sajand

20. sajand

Virumaa


Muinaskihelkonnad

Kirikukihelkonnad

13. sajand

14.–16. sajand

18.–20. sajand

Võrumaa


Muinaskihelkonnad

Ugandi maakond

Kirikukihelkonnad

13. sajand

14.–16. sajand

17. sajand

Märkus. Võrumaa on iseseisva üksusena (kreisina) loodud alles 1783.a haldusreformiga. Enne seda olid selle alad seotud Ugandimaa/Tartumaaga. Arvatavasti oli varajasel keskajal suur osa hilisemast Võrumaast üsnagi tühi ja ilma märkimisväärse inimasustuseta metsaala, mis oli omalaadne puhvertsoon Vana-Liivimaa ning Vene alade vahel.

Vaata ka


Viited


Kirjandus


Välislingid









Kategooriad: Eesti ajaloolised haldusüksused | Kihelkonnad




Teave seisuga: 17.01.2021 05:51:25 CET

Allikas: Wikipedia (Autorid [Ajalugu])    Litsents: CC-BY-SA-3.0

Muutused: Kõik pildid ja enamik nendega seotud kujunduselemente eemaldati. Mõned ikoonid asendati FontAwesome-ikoonidega. Mõned mallid eemaldati (nt “artikkel vajab laiendamist”) või määrati (nagu “mündid”). CSS klassid kas eemaldati või ühtlustati.
Vikipeedia spetsiifilised lingid, mis ei vii artiklini või kategooriani (nt „Lingid lingid”, „lingid redigeerimislehele”, „lingid portaalidesse”) eemaldati. Igal välisel lingil on täiendav FontAwesome-ikoon. Mõne väikese konstruktsioonimuudatuse kõrval eemaldati meediumikonteiner, kaardid, navigeerimisboksid, suulised versioonid ja geomikroformaadid.

Pane tähele: Kuna antud sisu võetakse antud ajahetkel automaatselt Vikipeediast, oli käsitsi kinnitamine ja pole võimalik. Seetõttu ei taga LinkFang.org omandatud sisu täpsust ja tõepärasust. Kui on teavet, mis on praegu ekslik või millel on ebatäpne kuva, siis palun võtke julgelt ühendust võta meiega ühendust: e-post.
Vaata ka: Ilmumisandmed & Privaatsuspoliitika.