Kiviaeg


 See artikkel räägib ajalooperioodist; ansambli The Belka albumi kohta vaata artiklit Kiviaeg (The Belka).

Kiviaeg

↑ Enne inimest (Pliotseen)

Paleoliitikum (Vanem kiviaeg)

Vanem paleoliitikum
Olduvai kultuur
Acheuli kultuur
Clactoni kultuur
Keskmine paleoliitikum
Moustier' kultuur
Noorem paleoliitikum
Châtelperroni kultuur
Aurignaci kultuur
Gravetti kultuur
Solutre kultuur
Magdalenien kultuur
Hamburgi kultuur

Mesoliitikum

Ertebølle kultuur
Maglemose kultuur

Neoliitikum (Noorem kiviaeg)

Ḩalafi kultuur (Sumer)
Hassuni kultuur (Sumer)
‘Ubaydi kultuur
Uruki kultuur
Paelkeraamika kultuur
Vaiehitiste kultuur
Nöörkeraamika kultuur
Pronksiaeg

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.

Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi.

Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid.

Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas šimpansi oma.

Kiviaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad ja sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi.

Kiviajale järgnes pronksiaeg, mille vältel said tavaliseks pronksist tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr.

Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks, mesoliitikumiks ehk keskmiseks kiviajaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks. Nendel on omakorda alajaotused. Kiviaja alajaotuste kronoloogia on piirkonniti erinev.

Sisukord

Perioodid maailmas


Paleoliitikum

Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas umbes 2,4 miljonit aastat tagasi, kui ilmusid esimesed kindla funktsiooniga kivist tööriistad, mis valmistati kildude maharaiumise teel. Tööriistade valmistajateks olid inimlased Homo rudolfensis ja Homo habilis.

Mesoliitikum

Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg algas koos Maa kliima tunduva soojenemisega pärast viimast jääaega üle 12 000 aasta tagasi. Mesoliitikumile on iseloomulikud kivitööriistade kõrge kultuur (nende vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel) ning kalapüügi areng. Mõned uurijad paigutavad mesoliitikumi paleoliitikumi koosseisu.

Neoliitikum

Neoliitikumi ehk uuema kiviaja tunnuseks peetakse tavaliselt põlluharimise ja karjakasvatuse arengut, mis algas üle 12 000 aasta tagasi Lähis-Idas (neoliitiline revolutsioon). Lähis-Idas, Egiptuses, Hiinas ja Induse jõe orus hakkasid moodustuma ka esimesed riigid.

Perioodid Kesk-Euroopas


Paleoliitikum kestis Kesk-Euroopas ajavahemikus 600 000 kuni 10 000 aastat eKr. Tegeldi küttimise ja korilusega.

Mesoliitikum jääb ajavahemikku 10 000 kuni 5000 eKr. Kütid-korilased kasutasid rafineeritud tööriistu, näiteks vibu ja noolt. Arenes kalapüük.

Neoliitikum jääb ajavahemikku 5000 kuni 1800 eKr. Tegeldi põlluharimise ja karjakasvatusega.

Neoliitikumi sisse arvatakse ka vaseaeg eneoliitikum.

Perioodid Eestis


 Pikemalt artiklis Eesti kiviaeg

Mesoliitikum kestis Eestis Valter Langi ja Aivar Kriiska järgi 9000 kuni 4900 eKr ja neoliitikum 4900 kuni 1800 eKr.

Eesti kiviaja uurijaid on Aivar Kriiska.

Kiviaja lõpp


Tavaliselt arvatakse, et Lähis-Idas ja Kagu-Aasias lõppes umbes 6000 eKr, ülejäänud Aasias ja Aafrikas ning Euroopas umbes 4000 eKr.
Ameerika tsivilisatsioonid jäid kiviaja tasemele kuni ajani 2500 eKr.

Tehnika


Relvade, tööriistade ja muude esemete valmistamiseks osati kiviajal kasutada põhiliselt kivi, puitu, loomaluid, nahka ja savi. See aga ei tähenda, et kiviaja kultuurid oleksid olnud primitiivsed. Kiviajal leiutati näiteks

Vaata ka


Kirjandus


Välislingid









Kategooriad: Kiviaeg




Teave seisuga: 25.02.2021 10:36:46 CET

Allikas: Wikipedia (Autorid [Ajalugu])    Litsents: CC-BY-SA-3.0

Muutused: Kõik pildid ja enamik nendega seotud kujunduselemente eemaldati. Mõned ikoonid asendati FontAwesome-ikoonidega. Mõned mallid eemaldati (nt “artikkel vajab laiendamist”) või määrati (nagu “mündid”). CSS klassid kas eemaldati või ühtlustati.
Vikipeedia spetsiifilised lingid, mis ei vii artiklini või kategooriani (nt „Lingid lingid”, „lingid redigeerimislehele”, „lingid portaalidesse”) eemaldati. Igal välisel lingil on täiendav FontAwesome-ikoon. Mõne väikese konstruktsioonimuudatuse kõrval eemaldati meediumikonteiner, kaardid, navigeerimisboksid, suulised versioonid ja geomikroformaadid.

Pane tähele: Kuna antud sisu võetakse antud ajahetkel automaatselt Vikipeediast, oli käsitsi kinnitamine ja pole võimalik. Seetõttu ei taga LinkFang.org omandatud sisu täpsust ja tõepärasust. Kui on teavet, mis on praegu ekslik või millel on ebatäpne kuva, siis palun võtke julgelt ühendust võta meiega ühendust: e-post.
Vaata ka: Ilmumisandmed & Privaatsuspoliitika.