Lümfisüsteem


Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.[1][2]

Lümfoidkude sisaldab iseloomulikke lümfirakke ehk lümfotsüüte, nende eelrakke ja diferentseerunud rakke.[2] Lümfoidkoed on omavahel ühendatud lümfisoonte abil.[3] Lümfisooned kannavad lümfotsüüte sisaldavat koevedelikku ehk lümfi läbi lümfisõlmede.[4] Lümfisüsteem kulgeb tsentraalselt ning lümf suubub venoossesse vereringesse. Lümfisüsteemi talitlust reguleerivad nii autonoomne närvisüsteem[5] kui ka hormoonid[6].

Sisukord

Ajalugu


17. sajandil tegid lümfoloogias märkimisväärseid avastusi Gaspare Aselli (1581–1626), Jean Pecquet (1622–1674), Thomas Bartholin (1616–1680) ja Olof Rudbeck (1630–1708).

Gaspare Aselli avastas 1622. aastal koera soolestiku seinast valged sooned, mis hiljem nimetati piimandisoonteks (ingl k lacteals). Tema avastust kinnitas Jean Pecquet oma hilisemate uuringutega aastatel 1947–1951, mil ta avastas, et rasvu ja rasvhappeid sisaldav lümf liigub piimandisoonest rinnajuha kaudu venoossesse vereringese.

Esimesed inimese lümfisüsteemi kirjeldused pärinevad 1652. ja 1653. aastast 2 teadlaselt, Thomas Bartholinilt ja Olof Rudbeckilt, kes mõlemad kirjeldasid perifeerset lümfiringlussüsteemi ja mitut lümfisoont.[7][8]

Terminid


Lümfisüsteem on kantud kehtivasse rahvusvahelisse inimese anatoomia standardisse "Terminologia Anatomica".

Imetajate lümfisüsteem


Imetajate lümfisüsteem on eri liikidel üsna sarnane, järgnevalt on kirjeldatud inimese lümfisüsteemi.

Funktsioonid

Lümfisüsteemi funktsioonid kehas on

Liigitus

Lümfisüsteem jaguneb funktsiooni järgi kaheks osaks:

Primaarne lümfisüsteem

Primaarsesse lümfisüsteemi kuuluvad punane luuüdi ja tüümus ehk harkelund. Primaarse lümfisüsteemi ülesanne on toota tüvirakkudest immuunrakke.[11]

Sekundaarne lümfisüsteem

Sekundaarsesse lümfisüsteemi kuuluvad lümfikoed, nagu näiteks lümfisõlmed ja põrn ning limaskestaga seotud lümfikoed ehk MALT-süsteem. Ka lümfikapillaarid, -sooned ja -juhad, neis voolav lümf ning lümfiklapikud kuuluvad sekundaarsesse lümfisüsteemi. Sekundaarse lümfisüsteemi ülesanded on nii üleliigse koevedeliku eemaldamine, immuunkaitse tagamine kui ka rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide omastamine ja transport.[11]

Patoloogia


Lümfisüsteemiga on seotud mitu patoloogilist seisundit. Infektsiooni või põletiku tõttu võivad lümfisõlmed suureneda. Lümfisõlmede suurenemine võib viidata ka lümfoomile.[14]

Lümfoom on lümfoidsüsteemi kasvaja, mille rakud pärinevad lümfotsüütidest. Põhilised lümfoomi tüübid on Hodgkini lümfoom ja mitte-Hodgkini lümfoom. Hodgkini lümfoom on lümfisüsteemi pahaloomuline kasvaja.[14]

Lümfoomi tekke põhjused on enamasti ebaselged. Lümfoomi tekkeriski suurendab immuunsüsteemi häirimine. Omandatud immuunpuudulikkuse sündroomiga haigetel on lümfoome sagedamini. Samuti on tõenäoline seos lümfoomide tekke ja Epsteini-Barri viiruse vahel.[14]

Lümfisüsteemiga on seotud ka sellised haigused nagu nt äge lümfoidne leukeemia ja krooniline lümfotsüütleukeemia.[15]

Roomajate lümfisüsteem


Roomajate lümfisüsteem on imetajate lümfisüsteemist veidi erinev. Roomajatel puuduvad lümfisõlmed, mille asemel on neil üksikud pulseerivad lümfisüdamed. Madude lümfisüsteem koosneb põrnast, harkelundist, lümfisoontest, lümfiklapikutest, lümfisüdametest ning lümfist. Harkelund paikneb vahetult kilpnäärme ees.[16][17] Suured veresooned on peaaegu kõikjal ümbritsetud lümfisoontega.[18] Lümfoidkude esineb ka enamiku elundite sees. Osal madude liikidel on leitud söögitorust mandlisarnast lümfoidkude (inglise k esophageal tonsil).[19]

Levinumad lümfoid(-immuun)süsteemi rakud on lümfotsüüdid.[20] Madude organismis toimuvate immuunreaktsioonide levinuim antikeha on IgY (ekvivalentne IgG-le).[21]

Vaata ka


Viited


  1. E. Ernits, E. Nahkur. "Koduloomade anatoomia", lk 323, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S.-E. Björkqvist, W. S. Osakeyhtiö. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", 6 trükk, AS Medicina, 2011, ISBN 9985-829-36-0
  3. Tartu Ülikooli Kliinikum – "Lümfisüsteem"
  4. 4,0 4,1 www2.hariduskeskus.ee – "Lümfisüsteem"
  5. [1] M. J. Kenney, C. K. Ganta. "Autonomic nervous system and immune system interactions", Comprehensive Physiology, 4(3), lk 1177–1200, 2014
  6. [2] W. Kiess, B. H. Belohradsky. "Endocrine regulation of the immune system", Klinische Wochenschrift, 64(1), lk 1–7, 1986
  7. [3] B. Chikly. "Who discovered the lymphatic system", Lymphology, 30(4), lk 186–193, 1997
  8. [4] C. T. Ambrose. "Rudbeck’s Complaint – A 17th-Century Latin Letter Relating to Basic Immunology", Scandinavian Journal of Immunology, 66(4), lk 486–493, 2007
  9. LGDA – The lymphatic system
  10. [5] P. Buddiga jt. "Lymphatic system anatomy", Medscape, 2013
  11. 11,0 11,1 11,2 [6] D. Focosi. "Organs of the immune system", 2001–2014
  12. S. Velbri. "Immuunpuudulikkus : diagnoos ja ravi", AS Medicina, lk 14, 2002, ISBN 9985 829 41 7
  13. [7] H. Seeger, M. Bonani, S. Segerer. "The role of lymphatics in renal inflammation", Nephrology Dialysis Transplantation, 27(7), 2012
  14. 14,0 14,1 14,2 [8] H. Everaus. "Lümfoomidest", Eesti Arst, 85(12), lk 825–828, 2006
  15. Tartu Ülikooli Kliinikum, Hematoloogia-onkoloogia Kliinik
  16. [9] M. Douglas. "Snake immune system anatomy", Reptiles Magazine, 2018
  17. [10] M. S. Hedrick jt. "Lymphatic regulation in nonmammalian verterbrates", Journal of Applied Physiology, 115(3), lk 297–308, 2013
  18. [11] D. R. Mader jt. "Clinical anatomy of reptiles (proceedings)", Veterinary Calendar, 2009
  19. [12] C. Innis jt. "Anatomy and clinical significance of the esophageal tonsils of boid snakes", Association of Reptilian and Amphibian Veterinarians, 2002
  20. [13] D. R. Mader, S. J. Divers. "Current Therapy in Reptile Medicine and Surgery", lk 82, Elsevier Saunders, 2014, Google'i raamatu osaline veebiversioon
  21. [14] F. Gambón-Dezaa, C. Sánchez-Espinelb, S. Mirete-Bachillera, S. Magadán-Mompóc. "Snakes antibodies", Developmental & Comparative Immunology, 38(1), lk 1–9, 2012

Välislingid









Kategooriad: Lümfisüsteem




Teave seisuga: 17.01.2021 07:24:43 CET

Allikas: Wikipedia (Autorid [Ajalugu])    Litsents: CC-BY-SA-3.0

Muutused: Kõik pildid ja enamik nendega seotud kujunduselemente eemaldati. Mõned ikoonid asendati FontAwesome-ikoonidega. Mõned mallid eemaldati (nt “artikkel vajab laiendamist”) või määrati (nagu “mündid”). CSS klassid kas eemaldati või ühtlustati.
Vikipeedia spetsiifilised lingid, mis ei vii artiklini või kategooriani (nt „Lingid lingid”, „lingid redigeerimislehele”, „lingid portaalidesse”) eemaldati. Igal välisel lingil on täiendav FontAwesome-ikoon. Mõne väikese konstruktsioonimuudatuse kõrval eemaldati meediumikonteiner, kaardid, navigeerimisboksid, suulised versioonid ja geomikroformaadid.

Pane tähele: Kuna antud sisu võetakse antud ajahetkel automaatselt Vikipeediast, oli käsitsi kinnitamine ja pole võimalik. Seetõttu ei taga LinkFang.org omandatud sisu täpsust ja tõepärasust. Kui on teavet, mis on praegu ekslik või millel on ebatäpne kuva, siis palun võtke julgelt ühendust võta meiega ühendust: e-post.
Vaata ka: Ilmumisandmed & Privaatsuspoliitika.