Laiuse kihelkond


Laiuse kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Lais
St. Jürgens Kirchspiel


kihelkonnakirik: Laiuse Püha Jüri kirik

Laiuse kihelkond (lühend Lai; saksa keeles Kirchspiel Lais, St. Jürgens Kirchspiel[1]) oli ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Tartu kreisis (asehalduskorra ajal 1783–1796 Viljandi kreisis) Liivimaa kubermangus.

Kihelkonna naaberkihelkonnad olid Simuna põhjas, Torma idas, Palamuse ja Kursi lõunas, Põltsamaa läänes ja Koeru loodes.

Kihelkonna kirikuks oli Laiuse Püha Jüri kirik.

Sisukord

Piirkonna ajalugu


Laiuse kihelkonna maa-ala oli asustatud juba kiviajal. Seda tõestavad leiud Rohe, Leedi ja Jõgeva küla ümbrusest. Rauaajast pärinevad kalmed Kärde, Ripuka, Paduvere, Kõola, Endla, Tirma, Pädeküla, Reastvere ja Leedi ümbruses. Hilisemast rauaajast pärinevad maalinnad Siimusti, Ripuka (Riole), Reastvere ja Vilina külas.[2]

Laiuse kihelkond tekkis 14. sajandi alguses Vaiga muinaskihelkonna baasil, sinna rajatud kiriku ümber. Laiuse kirikut on esmamainitud 1319. aastal (Wemela). Hiljem on kirikut selle kaitsepatrooni järgi nimetatud Püha Jüri kirikuks. Kihelkonna algne nimi oligi Wemel (Võhmala) (kirjutatud eri viisidel kui Wemela, Waimel, Womel, Woymal, Woymel, Wöhmel). Laiuse nime kandis vanemal ajal üksnes loss koos sellele kuuluva maa-alaga. Lossi, mis on rajatud 14. sajandi alguses, on esmamainitud 1406. aastal (Laeghis). Olulise sõjalise ja halduskeskusena kandus lossi nimi üle kogu kihelkonnale, kinnistudes lõplikult kihelkonna nimena 18. sajandil.[2]

Keskajal kuulus Laiuse maa-ala Liivi ordule. Liivi sõja alguses 1558. aastal langes Laiuse ordulinnus Moskva vägede kätte. Ordu püüdis küll linnust tagasi vallutada, kuid asjatult. Mitmed ajaloolased on Laiuse vallutamisele ennistanud sümboolse tähenduse, mis viitavat kogu orduriigi lagunemisele. Nii on Schultz-Bertram kirjutanud:

Laiuse oli kivi, mille vastu purunes ordu riigilaev.

Dr. Georg Julius Schultz-Bertram [3]

Poola võimu all kuulus Laiuse kihelkond Tartu vojevoodkonda moodustades Laiuse staarostkonna, mis lisaks hilisemale Laiuse kihelkonnale hõlmas ka Torma ja Avinurme kihelkonda.

1622. aasta 5. jaanuaril vallutasid Laiuse linnuse Rootsi väed ooberst Henrik Flemingu juhtimisel. Sestsaati jäi Laiuse Rootsi võimu alla. 1656. aastal puhkenud Vene-Rootsi sõja ajal langes Laiuse Vene vägede kätte, kuid 21. juunil 1661 Laiuse kihelkonnas Kärdes alla kirjutatud Kärde rahulepinguga taastati sõjaeelsed piirid.

1700. aasta detsembrist kuni 1701. aasta maini talvitus Laiuse lossis Rootsi kuningas Karl XII. Laiuse oli poole aasta jooksul Rootsi Kuningriigi keskus, kust juhiti kogu kuningriigi valitsemist.

Kahe järgmise sajandi jooksul kuulus Laiuse nagu kogu ülejäänud Eesti- ja Liivimaa Venemaa keisririigi koosseisu.

1841. aastal kanti Laiuse kihelkonna hingekirja kõik Eestimaal ringi rändavad mustlased. Laiuse mõisa Raaduvere külast sai üks mustlaste tugipunkte Eestis.

1845 algas suurem usuvahetusliikumine Laiusel. 1849. aastal alustas tegevust Laiuse Jumalaema Sündimise õigeusu kogudus. 1864. aastal valmis koguduse kirik Laiuseväljal.

1866. aasta vallaseadusega loodi mõisavalitsuste juurde iseseisvad valla omavalitsused, mille halduspiirid kattusid esialgu mõisa piiridega. Algas talude päriseksostmine Laiuse kihelkonnas. Esimese taluna osteti Kärde vallas Paisto talu.[2]

Asustus


Laiuse kihelkonna mõisad

Laiuse kihelkonna vallad

1866. aasta vallaseadusega loodi mõisate juurde valla omavalitsused kui iseseisvad omavalitsusüksused. Laiuse kihelkonda jäi osaliselt või tervikuna 13 valda[5]:

Laiuse kihelkonna külad

Alavere, Altküla, Altvälja, Eha, Ellakvere, Endla, Eristvere, Jõgeva, Kaasiku, Kaasikutaguse, Kaave, Kaera, Kalju (Ripuka), Kantküla, Kasevere, Kasvandiku, Kaude, Kemba, Kirikuküla, Kirivere, Kivijärve, Kodismaa, Koidu, Kurista, Kõola, Kärde, Küüravälja, Laiusevälja, Leedi, Lehtmetsa, Lemuvere, Liivoja, Lõpe, Metsaküla (Altmetsa), Mõisaküla, Mõisamaa (Jõgeva), Mõisamaa (Leedi), Mäeküla, Nukelise, Oonurme, Otiaru, Paduvere, Painküla, Pakaste, Palupere, Pedasi, Pedja (Pädeküla), Raaduvere, Rava, Reastvere, Ristimetsa, Rohe, Rääbise, Sadala, Saksamaa, Siimusti, Teilma, Tirma, Tislari, Tuimõisa, Tähkvere, Vaheküla, Vaimastvere, Vanatänava, Veneküla, Vilina, Villakvere, Viruvere, Võduvere, Võikvere, Väljaotsa, Õuna

Laiuse kihelkonna kalmistud


Kultuur


Seltsid ja ühistegevus

Laiuse kihelkond oli rikas oma kultuurielu poolest. Laiusel tegutsesid oma laulukoor, puhkpilliorkester, näitering ja viiulikoor.

1827 peeti Laiusel esimene meeskoorikontsert.

1831 peeti esimene segakoorikontsert.

1832 asutati Laiuse Piibliselts, mille eesmärk oli pühakirja raamatute levitamine.

1849 asutati lugemisselts, mis oli Laiuse raamatukogu eelkäija.

1876 toimus Laiusel esimene eestlaste võimlemis- ehk turnipidu, mille korraldas kihelkonnakooli õpetaja Jüri Soo.

1892 asutati karskusselts Püüe, millel oli hiljem oluline roll kohaliku kultuurielu edendamisel.

1901 asutati Laiuse Põllumeeste Selts.

1903 asutati Laiuse Vabatahtliku Tuletõrje Selts.

Kooliharidus

Laiuse kool on üks vanemaid Eestis. Juba 1670. aastast on teada Laiuse kiriku juures tegutsev kool, mille rajajaks olnud kirikuõpetaja Reiner Brocmann. Brocmanni naise vend oli eestikeelse hariduse alusepanija Bengt Gottfried Forselius. 1692. aastal töötas Laiuse kiriku juures koguni kaks kooli – üks poiste, teine tüdrukute tarbeks.[2]

1822. aastal avati Sootaga külas Laiuse kihelkonnakool, mis on tänapäeva Laiuse Põhikooli otsene eelkäija. Kihelkonnakooli esimene õpetaja oli köster Ludvig Nieländer, kes töötas koolis 1834. aastani.

Vanasõnu


Laiuse kihelkonna vanasõnadeks loetakse järgmisi vanasõnu:

Kihelkonna alad tänapäeval


Tänapäevase haldusjaotuse järgi jäävad kunagise kihelkonna maad pea täielikult Jõgeva maakonna Jõgeva valla koosseisu, vaid Villakvere küla kihelkonna põhjatipus jääb nüüdisajal Lääne-Virumaale Väike-Maarja valda.

Vaata ka


Viited


  1. Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765 . Halle: Johann Jacob Curt. lk 382. 
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Kõpp, Juhan. Laiuse kihelkonna ajalugu. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1937.
  3. Bertram (Schultz-Bertram), Julius. Wagien. Baltische Studien und Erinnerungen. Dorpat, 1868, lk 40
  4. Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band . Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. lk 223–229. 
  5. "Laiuse kihelkond" . Rahvusarhiivi Eesti ala valdade register 1866-1917.

Kirjandus









Kategooriad: Laiuse kihelkond




Teave seisuga: 06.10.2021 09:05:16 CEST

Allikas: Wikipedia (Autorid [Ajalugu])    Litsents: CC-BY-SA-3.0

Muutused: Kõik pildid ja enamik nendega seotud kujunduselemente eemaldati. Mõned ikoonid asendati FontAwesome-ikoonidega. Mõned mallid eemaldati (nt “artikkel vajab laiendamist”) või määrati (nagu “mündid”). CSS klassid kas eemaldati või ühtlustati.
Vikipeedia spetsiifilised lingid, mis ei vii artiklini või kategooriani (nt „Lingid lingid”, „lingid redigeerimislehele”, „lingid portaalidesse”) eemaldati. Igal välisel lingil on täiendav FontAwesome-ikoon. Mõne väikese konstruktsioonimuudatuse kõrval eemaldati meediumikonteiner, kaardid, navigeerimisboksid, suulised versioonid ja geomikroformaadid.

Pane tähele: Kuna antud sisu võetakse antud ajahetkel automaatselt Vikipeediast, oli käsitsi kinnitamine ja pole võimalik. Seetõttu ei taga LinkFang.org omandatud sisu täpsust ja tõepärasust. Kui on teavet, mis on praegu ekslik või millel on ebatäpne kuva, siis palun võtke julgelt ühendust võta meiega ühendust: e-post.
Vaata ka: Ilmumisandmed & Privaatsuspoliitika.