Parenhüüm


(Ümber suunatud leheküljelt Parenhüüm_(zooloogia))
 See artikkel räägib inimese ja teiste loomade parenhüümelundite kudedest; kasvajate spetsiifiliste kudede kohta vaata artiklit Kasvaja parenhüüm; taimede koe kohta vaata artiklit Põhikude

Parenhüüm (ladina parenchyma) on selgrootutel ja selgroogsetel loomadel mitmete (parenhümatoossete) siseelundite talitlev kude, mis koosneb spetsiifilise elundi teatud kindlate põhifunktsioonidega rakkudest.

Parenhüümi olemasolu, areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi, kui ka arenguastmeti (nii näiteks asendub paljudel inimestel tüümuse parenhüüm vanemas eas rasvkoega).

Paljudel selgroogsetel on parenhüümelunditeks maks, põrn, neerud[1], kopsud ja kõik näärmed (sh munasarjad, munandid jpt) ning lümfisüsteemi elundid (sh parenhüümi toimimist toetavad elemendid).

Seedeelundite süsteemi eksokriinnäärmetel moodustab parenhüümi sekreteeriv näärmeepiteel.

Parenhüümikudesid liigitatakse ka nn parenhüümelundite kaupa, nii paikneb munandites, munandisagarikena stroomaosiste vahel, munandiparenhüüm.[2]

Maksas aga jagab maksa parenhüüm maksa sagarikeks.

Lümfisüsteemi liigitatud lümfisõlmede parenhüümi moodustavad lümfisõlme koor ja säsi ja neis ringlevad lümfotsüüdid.

Parenhüüm ei talitle veresoonteta, kuid südame-veresoonkonda liigitatud veresooni ei loeta parenhüümi hulka, küll aga liigitatakse vahel vererakud parenhüümi hulka.

Peaajus moodustavad parenhüümi neuronid ja gliiarakud, südames müotsüüdid, neerudes nefronid, kõhunäärmes Langerhansi saared, põrnas valge ja punane põrnapulp ja maksas maksarakud jne.

Parenhüümi rakkudega seostatakse inimestel ja loomadel mitmeid põletikega kulgevaid protsesse (nii viiruslikke kui bakteriaalseid) ja kasvajaid.

Parenhüümirakud on märklaud-rakkudeks ka Ebola viiruse, mis põhjustab Ebola viirushaigust, virionidele.

Parenhüümiks nimetatakse ka kasvajaliselt vohavate kudede rakke, nn kasvajarakke mis moodustavad kasvaja parenhüümi, mille alusel liigitatakse kasvajaid ka histoloogilises klassifikatsioonis.

Termini võttis tõenäoliselt kasutusele Saksa arstiteadlane ja antropoloog Rudolf Virchow.

Vaata ka


Viited


  1. Arne Lepp, "Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 31, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
  2. Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia. Kõrgkooliõpik", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 231, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.

Välislingid


Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Parenchyma seisuga 09.09.2014.








Kategooriad: Koed | Lümfisüsteem




Teave seisuga: 17.01.2021 07:43:19 CET

Allikas: Wikipedia (Autorid [Ajalugu])    Litsents: CC-BY-SA-3.0

Muutused: Kõik pildid ja enamik nendega seotud kujunduselemente eemaldati. Mõned ikoonid asendati FontAwesome-ikoonidega. Mõned mallid eemaldati (nt “artikkel vajab laiendamist”) või määrati (nagu “mündid”). CSS klassid kas eemaldati või ühtlustati.
Vikipeedia spetsiifilised lingid, mis ei vii artiklini või kategooriani (nt „Lingid lingid”, „lingid redigeerimislehele”, „lingid portaalidesse”) eemaldati. Igal välisel lingil on täiendav FontAwesome-ikoon. Mõne väikese konstruktsioonimuudatuse kõrval eemaldati meediumikonteiner, kaardid, navigeerimisboksid, suulised versioonid ja geomikroformaadid.

Pane tähele: Kuna antud sisu võetakse antud ajahetkel automaatselt Vikipeediast, oli käsitsi kinnitamine ja pole võimalik. Seetõttu ei taga LinkFang.org omandatud sisu täpsust ja tõepärasust. Kui on teavet, mis on praegu ekslik või millel on ebatäpne kuva, siis palun võtke julgelt ühendust võta meiega ühendust: e-post.
Vaata ka: Ilmumisandmed & Privaatsuspoliitika.