Poola


Poola Vabariik


poola Rzeczpospolita Polska
Riigihümn Mazurek Dąbrowskiego
Pealinn Varssavi
Pindala 312 696 km²[1][2]
Riigikeel poola
Rahvaarv 38 382 576 (31.12.2019)[3]
Rahvastikutihedus 122,7 in/km²
Riigikord Parlamentaarne vabariik
President Andrzej Duda
Peaminister Mateusz Morawiecki
Iseseisvus 11. november 1918
SKT 524,51 mld $ (2017)[4]
SKT elaniku kohta 13 863 $ (2017)[5]
Rahaühik zlott (PLN)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .pl
ROK-i kood POL
Telefonikood 48

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Poola piirneb läänes Saksamaaga, lõunas Tšehhi ja Slovakkiaga, idas Ukraina ja Valgevenega ning põhjas Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piir on 3014 km pikk, rannajoon 524 km.

Poolas on olnud palju sõdu ja riigipiir on väga suures ulatuses nihkunud.

Sisukord

Loodus


Pinnamood

Põhja-Poola on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine (Tatrad, Karkonosze, Bieszczady, Pieniny mäestik jt).

Kõrgeim mägi on Rysy (2499 m).

Jõed

Suuremad jõed on Wisła (Visla), Odra (saksa keeles Oder).

Järved

Suurim järv on Śniardwy järv (110 km²).

Taimestik

Metsad katavad 29,1% Poola pindalast. Okasmetsad moodustavad 52,6% ja lehtmetsad 47,4% kogu metsapindalast.[6]

Rahvastik


Varasel keskajal olid praegused Poola alad slaavi hõimudega asustatud. 98,7% elanikkonnast on poolakad[viide?]. Vähemusrahvustest elavad Poolas sakslased, kašuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt.

Asulad

 Pikemalt artiklis Poola linnade loend

Poola suurimad linnad on Varssavi, Kraków, Łódź, Wrocław, Poznań, Gdańsk, Szczecin, Bydgoszcz, Lublin ja Katowice.

Religioon

Valdavaks usuks on katoliiklus. Kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises ning rahvuslike traditsioonide säilimisel väga suur. Roomakatoliiklaste hulka kuulub umbes 87% elanikkonnast (neist 75% on aktiivsed kirikuskäijad). Poolast pärines ka hiljutine paavst Johannes Paulus II, kodanikunimega Karol Wojtyła.

Suurimad katoliiklike palverännakute keskused on Częstochowa (tähtsuselt teine palverännupaik Euroopas) ja Kalwaria Zebrzydowska. Częstochowa kloostris asub ajalooline imettegev ikoon Częstochowa Must Madonna. Kloostrit külastab aastas umbes 4 miljonit inimest.

Roomakatoliiklus jõudis Poola juba 10. sajandil, kui Poola riigi rajaja, Piastide dünastia vürst Mieszko I end 966. aastal ristida lasi. Toonases Poola keskuses Gnieznos on maetud ka Poola kaitsepühak Püha Adalbert, kes sai surma ristiretkel Preisimaale.

Katoliikluse kõrval leidub Poolas ka teisi usundeid. Nii jõudis islam Poola keskaja ning uusaja vahetusel tatarlastega, samuti on tugevad traditsioonid Poola juudi kogukonnal. Ida-Poolas on palju õigeusklikke.

Ajalugu


 Pikemalt artiklis Poola ajalugu

Polaanide hõim, vürst Mieszko I juhtimisel ühendas 10. sajandil lääneslaavi (lehhiitid, kujaavlased, Sileesia, vislaanid jt.) hõimud oma võimu alla, Mieszko I liidendas esmakordselt enamiku nüüdse Poola alast, rajades Poola kuningriigi, mida juhtis Piastide dünastia. 1138. aastal Bolesław III surma järel jagas ta testamendiga, riigi oma 5 poja vahel. Järgneval ajaperioodil süvenes killustatus veelgi ja 13. sajandi keskel oli Poolas juba ligi 20 vürstiriiki.

Rooma paavsti üleskutsel alustasid Euroopa kristlikud valitsejad ja Saksa ordu Põhjala ristisõdu, mille käigus vallutati Poola ja Läänemere vahel asunud lääne-slaavlastest vendid ja balti hõimud preislased, Preisimaal. Vallutatud territooriumil moodustas Saksa ordu saksa orduriigi, kuid jätkas laienemispüüdlusi Poola ning paganliku Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suunal, mis viisid korduvate sõdadeni Poola ja Leeduga. Saksa ordu laienemispüüded peatas alles suur kaotus Grünwaldi lahingus 1410. aastal.

Tegevus ühiste vaenlaste, Saksa ordu ja Moskva suurvürstiriigi vastu, lähendasid Poolat ning Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriiki ning 1386. aastal abiellus Poola kuninga Lajos I üks naispärijatest Jadwiga Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürsti Jogailaga, kelle kroonimine ka Poola kuningaks Wladyslaw II-na ja loodud Krevo unioon muutis Poola ja Leedu valitseja personaaluniooni alusel ühise valitsejaga, kuid iseseisvate riikide liiduks. 1569. aastal Lublini uniooniga tekkis aga aastatel 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riikRzeczpospolita, mis koosnes Poola kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

18. sajandil Euroopa suurriikideks arenenud Venemaa keisririik ja Preisi kuningriik mõjutasid järgnevalt Poola riigi saatust. Preisimaa algatusel toimus 1772. aastal esimene Poola jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Habsburgide juhitud Saksa-Rooma riigi vahel (vt Poola jagamised).

Kuningas Stanisław August Poniatowski katse vähendada sõltuvust Venemaa keisririigist, tugevdada keskvõimu ja piirata šlahta privileege lõppes Venemaa keisririigi interventsiooniga 1792. aastal ning Poola teise jagamisega 1793. aastal Venemaa keisririigi ja Preisi kuningriigi vahel. Tadeusz Kościuszko juhitud ülestõusu mahasurumisele järgnes 1795. aastal kolmas Poola jagamine Venemaa keisririigi, Austria ertshertsogiriigi juhitud Saksa-Rooma riigi ja Preisi kuningriigi vahel; see tegi Poola sõltumatusele lõpu 12 aastaks, kuni Varssavi hertsogiriigi moodustamiseni Napoleon I poolt.

Napoleoni sõdade järel 1815. aastal toimunud Viini kongressi tulemusel sai Venemaa keisririik enamiku Varssavi hertsogiriigist (Kongressi-Poola) ja Preisi kuningriik sai osa Varssavi hertsogkonnast (Poseni suurhertsogkond) ja Danzigi vabalinna.

Esimese maailmasõja tulemusel Poola taastas oma iseseisvuse, Teises maailmasõjas Poola okupeeriti Saksa ja Nõukogude vägede poolt. Sõja lõpus hõivasid Nõukogude väed Poola, seal kehtestati prokommunistlik võim ja moodustati Poola Rahvavabariik.

Poola parlamentaarsed traditsioonid


Poola parlamentaarne süsteem arenes lineaarselt teiste Euroopa riikidega. Linnahärrad, suurmaaomanikud ja aadelkond püüdsid suurendada oma võimupositsiooni enda õiguste ja privileegide suurendamisega, samal ajal aga nõrgestati kuninga positsiooni. 15. sajandil said omavalitsused üha rohkem jõudu ja võimu, tähtsaid otsuseid võtsid vastu kohalikud aadlikud.

Sajandi lõpupoole asutati Poola kahekojaline parlament – alamkoja moodustasid kohaliku aadelkonna kogu ja kuninglik kogu, kirikutegelased moodustasid senati. Iga kahe aasta järel kogunes seim Varssavis.

Pärast seda, kui Jagelloonide dünastia välja suri, valiti pea kaks sajandit kuningat aadlike hulgast. Sel ajal oli üldiselt domineeriv riigivalitsemisviis absoluutne monarhia. Selle taustal oli Poola tegelikult üsnagi demokraatlik ning see mõjutas positiivselt poliitilist ja sotsiaalset olukorda riigis. See oli vaba ja tolerantne aeg, mis kestis kuni suurte sõdadeni 17. ja 18. sajandil.

Mis puutub parlamentaarsesse süsteemi, siis oli Poola viimase kuninga, Stanisław August Poniatowski, aeg õnnelik – ta oli kõrgelt haritud valitseja ja valgustatuse suur imetleja. Kui riik viis läbi poliitilisi, majanduslikke ja sõjalisi reforme, tegi ta kõik, et säästa rahvast. Seim tegi Poniatowskiga meelsasti koostööd ja 1791. aasta mais võeti vastu Poola põhiseadus. See oli maailmas teine – USA järel. See toonitas kodanike kohustusi ja õigusi ning valitsuse vastutust.

Esimese maailmasõja lõpp oli ühtlasi Poola Teise Vabariigi algus – Poola sai oma iseseisvuse tagasi 1918. aasta novembris. Peamised riigiorganid taastati kiirelt ja loodi uus sektsioon põhiseaduse osana – Väike Konstitutsioon – juriidilised sätted.

Viimase paarikümne aastaga on Poola naasnud Euroopa parlamentaarse demokraatia traditsioonide juurde: proportsionaalne esindatus seimis, vabad valimised ning uus, parandustega põhiseadus.

Kultuur


18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses emigreerus palju andekaid inimesi Poolast Lääne-Euroopasse. Nende seas olid helilooja Frédéric Chopin ning luuletajad Adam Mickiewicz ja Juliusz Słowacki.

Poola teadlased Mikołaj Kopernik ja Maria Salomea Skłodowska-Curie on andnud suure panuse maailma teadusse.

Poola filmikunstist on Eestis kõige rohkem tuntud Andrzej Wajda filmid, eeskätt "Tuhk ja teemant" (1958, peaosas Zbigniew Cybulski) ja "Katõn" (2007). Aastal 1999 pälvis Andrzej Wajda 50-aastase filmitöö eest elutöö-Oscari (Academy Honorary Award).

Haridus


Aastal 1364 asutas kuningas Kazimierz III Krakówi ülikooli, mis on Kesk-Euroopa ülikoolide seas vanuselt teine. Mikołaj Kopernik oli Krakówi ülikooli esimesi kuulsaid lõpetajaid.

Riik


Riigikord

Poola on parlamentaarne vabariik. Parlament on Rahvuskogu (Zgromadzenie Narodowe), mis koosneb 460-kohalisest seimist (sejm) ja 100-kohalisest senatist.

Haldusjaotus

 Pikemalt artiklis Poola haldusjaotus

Poola jaguneb 16 vojevoodkonnaks.

Valimised

Parlamendivalimised

Presidendivalimised

 Pikemalt artiklis Poola presidentide loend

Valitsused

Majandus


1990. aastatel oli Poola majanduskasv väga kiire. Pärast sotsialismi lagunemist toimusid suured reformid.

Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse elektroonikat, riideid, autosid (luksusauto "Leopard"), busse (Jelcz, Autosan, Solaris, Solbus), koptereid (PZL Świdnik), lennukeid, laevu, militaartehnikat (tanke), kodutehnikat, ravimeid (Polpharma, Polfa jt), toiduaineid jm.

Turism

Poola peamised turismiobjektid on Varssavi, Kraków, Wrocław, Poznań ja Gniezno, Gdańsk ja Gdynia, Szczecin, Świnoujście, Kołobrzeg, Toruń, Malbork, Lublin, Zamość, Zakopane, Częstochowa ja Łódź samuti Cittàslow ja Tatrad, Lääne-Beskiidid, Ida-Beskiidid, Sudeedid ja Masuuria kõrgustik.

Vaatamisväärsusi


Vaata ka


Viited


  1. Główny Urząd Statystyczny, dane za rok 2018, stan na 01.01.2018. [1]
  2. Bankier.pl, Powierzchnia Polski wzrosła o 1643 ha [2]
  3. https://stat.gov.pl/en/topics/population/population/population-size-and-structure-and-vital-statistics-in-poland-by-territorial-divison-as-of-december-31-2019,3,27.html
  4. Maailmapanga andmebaas , vaadatud 18.10.2018.
  5. Maailmapanga andmebaas , vaadatud 27.05.2019.
  6. http://ypef.eu/forest_pl_est

Kirjandus


Välislingid









Kategooriad: Riigid | Euroopa maad | Euroopa Liidu riigid | Poola




Teave seisuga: 23.11.2021 12:40:54 CET

Allikas: Wikipedia (Autorid [Ajalugu])    Litsents: CC-BY-SA-3.0

Muutused: Kõik pildid ja enamik nendega seotud kujunduselemente eemaldati. Mõned ikoonid asendati FontAwesome-ikoonidega. Mõned mallid eemaldati (nt “artikkel vajab laiendamist”) või määrati (nagu “mündid”). CSS klassid kas eemaldati või ühtlustati.
Vikipeedia spetsiifilised lingid, mis ei vii artiklini või kategooriani (nt „Lingid lingid”, „lingid redigeerimislehele”, „lingid portaalidesse”) eemaldati. Igal välisel lingil on täiendav FontAwesome-ikoon. Mõne väikese konstruktsioonimuudatuse kõrval eemaldati meediumikonteiner, kaardid, navigeerimisboksid, suulised versioonid ja geomikroformaadid.

Pane tähele: Kuna antud sisu võetakse antud ajahetkel automaatselt Vikipeediast, oli käsitsi kinnitamine ja pole võimalik. Seetõttu ei taga LinkFang.org omandatud sisu täpsust ja tõepärasust. Kui on teavet, mis on praegu ekslik või millel on ebatäpne kuva, siis palun võtke julgelt ühendust võta meiega ühendust: e-post.
Vaata ka: Ilmumisandmed & Privaatsuspoliitika.