Poolmõis


Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.[1]

Sisukord

Ajalugu


1864. aastal esimest korda väljaantud Balti Eraseaduses (artikkel 599) defineeriti rüütlimõis ja sätestati selle miinimumsuurus. Eestimaal pidi rüütlimõis olema vähemalt 150 tiinu (selle hulka ei kuulunud heina- ja karjamaad) suur. Liivimaal oli minimaalnõudeks 300 tiinu (selle hulka ei loetud veekogusid, soid ja muid kõlbmatuid maid). Kolmandik sellest pidi olema hea põllumaa (sks k Brustacker). Saaremaal loeti rüütlimõisaks mõisa, mille pindala oli vähemalt 162 tiinu ja kolmandik sellest oli hea põllumaa.[2] Nendele minimaalmääradele mittevastavad mõisad kantigi maaraamatusse maakohtadena ehk poolmõisatena.

Mõisad, mis küll ei vastanud kehtestatud suurusemäärale ja oleksid pidanud olema poolmõisa staatusega, kuid olid varem kinnistatud maaraamatusse (Saaremaal 1819, Liivimaal 1860 ja Eestimaal 1856), rüütlimõisa õigusi siiski ei kaotanud.[2] Seetõttu võis mõni poolmõis olla mõnikord suurem rüütlimõisast.[3]

Poolmõisad võisid koosneda nii mõisa- (Hofsland) kui talumaast (Bauerland) või mõlemast.

Eestimaa poolmõisad (1900. aastal)[4]


Harjumaa

Järvamaa

Läänemaa

Virumaa

Liivimaa poolmõisad (1900. aastal)[5]


Saaremaa

Tartumaa

Viited


  1. Baltisches Historisches Ortslexikon. Teil I. Estland (Einschiesslich Nordlivland). Herausgegeben von Heinz von zur Mühlen. – Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Bd I. Köln-Wien, 1985, xx.
  2. 2,0 2,1 Whelan, Heide W. Adapting to Modernity. Family, Caste and Capitalism among the Baltic German Nobility. Köln, Weimar, Wien: Böhlau Verlag, 1999. Lk 88, allmärkus.
  3. Rosenberg, Tiit. Eesti mõisate ajalooline ülevaade. Lk 7-55. - Eesti mõisad. Tallinn: "Olion", 1994. Lk 17.
  4. Richter, Adolf. Richter´s Baltische Verkehrs- u. Adressbücher. III. Band: Ehstland. Riga: Im Selbstverlage des Herausgebers, 1900. Lk 1-98.
  5. Livländisches Adressbuch. 1900. Lk 120-154, 207-24.

Välislingid









Kategooriad: Balti Eraseaduse mõisted | Mõisad




Teave seisuga: 25.04.2021 08:22:39 CEST

Allikas: Wikipedia (Autorid [Ajalugu])    Litsents: CC-BY-SA-3.0

Muutused: Kõik pildid ja enamik nendega seotud kujunduselemente eemaldati. Mõned ikoonid asendati FontAwesome-ikoonidega. Mõned mallid eemaldati (nt “artikkel vajab laiendamist”) või määrati (nagu “mündid”). CSS klassid kas eemaldati või ühtlustati.
Vikipeedia spetsiifilised lingid, mis ei vii artiklini või kategooriani (nt „Lingid lingid”, „lingid redigeerimislehele”, „lingid portaalidesse”) eemaldati. Igal välisel lingil on täiendav FontAwesome-ikoon. Mõne väikese konstruktsioonimuudatuse kõrval eemaldati meediumikonteiner, kaardid, navigeerimisboksid, suulised versioonid ja geomikroformaadid.

Pane tähele: Kuna antud sisu võetakse antud ajahetkel automaatselt Vikipeediast, oli käsitsi kinnitamine ja pole võimalik. Seetõttu ei taga LinkFang.org omandatud sisu täpsust ja tõepärasust. Kui on teavet, mis on praegu ekslik või millel on ebatäpne kuva, siis palun võtke julgelt ühendust võta meiega ühendust: e-post.
Vaata ka: Ilmumisandmed & Privaatsuspoliitika.