Simuna kihelkond


Simuna kihelkond

saksa keeles Kirchspiel St. Simonis

kihelkonnakirik: Simuna kirik

Simuna kihelkond (saksa keeles Kirchspiel St. Simonis) (lühend Sim) oli ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangus, Rakvere ja Viru kreisis ning Virumaal.

Kihelkonda ümbritsesid põhjas Viru-Jaagupi ja Väike-Maarja kihelkond, idas Iisaku, lõunas Torma ja Laiuse kihelkond, läänes Koeru kihelkond. KIhelkonnas asus Pandivere kõrgustik, Kellavere mägi ja Emumägi.

Sisukord

Piirkonna ajalugu


Simuna kihelkond asutati 1220. aastatel Lemmu muinaskihelkonna lõunapoolsete maade põhjal.

Asulad muinasajal

13. sajandil koostatud Taani hindamisraamatus olid nimetatud hilisema Katkuküla (algne nimekuju Katko) kihelkonna ehk Simuna kihelkonna külad. Nimi Katko tähistab "katkist" allikaterohket maad (vt Katkuallikas). Pudiviru 14 küla olid järgmised:

Asulad 18. sajandil

Loetletud muinasaegsetest küladest Villakvere koos selle põhjaosas olnud väikese Kemba asulaga (mitte segi ajada endise Kemba külaga Kärde lähedal) kuulus juba 18. sajandil Tartumaa Laiuse kihelkonna koosseisu (vt Vaimastvere vald).

Peale loetletud asulate kuulusid Simuna kihelkonda veel Simuna, Härma (tänapäeval Käru), Käru (Käru mõisale kuulus hiljem ka Tuulivere), Laekvere, Liinemõisa (tänapäeval Pudivere), Moora, Muuga, Määri, Mõisamaa (sh endised Mandavere, Järvemäe, Haukamäe ja Vända asulad), Paasvere, Pudivere, Rahkla, Rohu, Venevere, Vägeva ja Võivere mõisate asulad.

Täpsema ülevaate Simuna kihelkonna küladest annab 18. sajandil Ludwig August Mellini koostatud kaart. Kaardil on lisaks loetletutele märgitud järgmised külad:

Simuna kihelkonda kuulusid ka Suure-Rakke, Väike-Rakke, Edru ja Koluvere külad, kuid 20. sajandi alguses tekkinud Rakke aleviku territoorium oli osa Järvamaa Koeru kihelkonnast.

Haridus

Simuna kihelkonnakool (tol ajal Katkuküla kool) loodi juba Rootsi ajal 1690. aastal.[1]

Esimese külakoolina asutati 1756. aastal Lasinurme, siis 1786. aastal Padu, Salutaguse, Muuga, Paasvere, Salla, Selli, Tammiku, Käru, Kissa, Rahkla, Rakke, 1787. aastal Koila, Sootiigi, Hirla, Kurtna koolid.

19. sajandil rajati kihelkonnas ka rahvakoolid: Lõusa (1822), Rahkla (1830), Muuga (1832), Paasvere (1836), Määri (1838), Avanduse (1838), Salla (1839), Venevere (1840), Rohu (1840), Tammiku (1840), Käru (1842), Koila (1842), Piibe (1845), Lasinurme (1849), Selli (1850), Mõisamaa (1852), Rakke (1855), Võivere (1855), Kurtna (1864), Sootiigi (1871), Moora (1874), Nadalamaa (1884), 1863. aastal oli kihelkonnas 18 rahvakooli.

1832. aastal tuli Simunasse köstriks Wilhelm Normann (1812–1906), kes asutas oma majas väikese kooli, mille 1835. aastal muutis kihelkonnakooliks, mis töötas pidevalt 52 aastat.

1866. aasta jaanipäeval organiseeris V. Normann Simuna laulupüha, mis oli järgnevate suurte laulupäevade üks varasemaid eelkäijaid. Enne olid laulupühad toimuud ainult Saaremaal Ansekülas ja Virumaal Jõhvis.

Simuna kihelkonna mõisad


Simuna kihelkonna vallad


Kirikukihelkond 20. sajandil

Aastatel 1918–1940 kuulusid Simuna kirikukihelkonda:

Simuna kihelkonna maad tänapäeval


Endise Simuna kihelkonna maad jäävad enamjaolt tänapäeva Lääne-Virumaa aladele, vaid ta väike lõunapoolseim ots Selli mõisa ümbruses kuulub Jõgeva valda tänapäeva Jõgevamaal. 18. sajandi kaardi järgi jooksis kihelkonna lõunapiir Praeguse Endla looduskaitseala Männikjärve rabas läbi Männikjärve.

Viited


  1. Simuna kool. Ajaloost (Vaadatud 10. august 2013)
  2. Kuremaa mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 16.05.2020)
  3. Rosenbachi mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 16.05.2020)
  4. Vägeva mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 16.05.2020)
  5. Eesti haldusüksused (kuni 1917)

Kirjandus


Välislingid









Kategooriad: Virumaa kihelkonnad | Simuna kihelkond




Teave seisuga: 16.01.2021 06:38:01 CET

Allikas: Wikipedia (Autorid [Ajalugu])    Litsents: CC-BY-SA-3.0

Muutused: Kõik pildid ja enamik nendega seotud kujunduselemente eemaldati. Mõned ikoonid asendati FontAwesome-ikoonidega. Mõned mallid eemaldati (nt “artikkel vajab laiendamist”) või määrati (nagu “mündid”). CSS klassid kas eemaldati või ühtlustati.
Vikipeedia spetsiifilised lingid, mis ei vii artiklini või kategooriani (nt „Lingid lingid”, „lingid redigeerimislehele”, „lingid portaalidesse”) eemaldati. Igal välisel lingil on täiendav FontAwesome-ikoon. Mõne väikese konstruktsioonimuudatuse kõrval eemaldati meediumikonteiner, kaardid, navigeerimisboksid, suulised versioonid ja geomikroformaadid.

Pane tähele: Kuna antud sisu võetakse antud ajahetkel automaatselt Vikipeediast, oli käsitsi kinnitamine ja pole võimalik. Seetõttu ei taga LinkFang.org omandatud sisu täpsust ja tõepärasust. Kui on teavet, mis on praegu ekslik või millel on ebatäpne kuva, siis palun võtke julgelt ühendust võta meiega ühendust: e-post.
Vaata ka: Ilmumisandmed & Privaatsuspoliitika.